Rääma rabas.

   

      Vabariigi aastapäeva eel sai tehtud  Mati Kose eestvõttel tiir Rääma rappa, sinna, kust peaks läbi minema kavandatav uus rauteetrass. Ilm ei olnud eriti särav, aga laita ka ei saanud.  

Enne tuli maha vantsida tee läbi turbavälja,mida palistasid võimsad kraavid ja kännukuhjad.

Tõelise rabapinnale saamist tuli ületada  kitsas, aga eriti sügav kraav jäiste pervedega, mille pooles sügavuses oli jalatoeks ümmargune ja kulunud palgijupp.

Rabas ei ole laudteed ega sissetallatud rada. Laukad olid küll põhiliselt kandvas jääs, aga paiguti lupsas ikka jalg sügavamale kui vaja. Ja salakaval libedus varitses pidevalt.

Ja taas kraav!!!

Õhtuhämaraks koju. Ja on taas mõnus meenutada.

Tänud eestvedajaile.

Talvine retk Torri ja Randiväljale.

   Kuigi olen mitmeid kordi Toris ringi vaadanud, oli seekordne  Ülo Soometsa abiga tehtud ringkäik huvitav ja hariv. Pärnu ja Viljandi fotoklubide kohtumisele pandi punkt Randiväljal Klaara-Manni puhkekompleksis. See igati kena ja mõnus koht oli mulle meeldivaks üllatuseks.

Talvine Tori võttis meid kaldapealsel vastu vinge tuulega, aga veidi aja pärast see kas vaibus või ma enam ei tunnetanud seda. Põrgu võlud hakkasid toimima.

Aitäh Aikile, et sain põrgus jäädvustatud.

Põrgust õnnelikult pääsenud , kuulates lugusid ajaloost, jõuame  hobuväravaisse.

Ja sealt veeresime Randiväljale, Klaara-Manni puhkekompleksi, mis väärib rahulikku ringi vaatamist ja süvenemist. Külalislahkelt kostitati meid ülimaitsva firmasepiku ja kosutava kohviga.

             Mõned vaated aknas ka. Kahjuks jäi sissesõidul ees avanev vaade jäädvustamata. 

 Sees on uudistamis küllaga.

Kojusõidulgi pakkus loodus autoaknast kevadist silmarõõmu.

Koduteel sai ka Sindi  paisu tundmatuseni muutuvaile oludele  ja tohutuile kivimägedele pilk visatud.

Ja juba panigi vahvale päevale punkti silmapiiri taha vajuv päevalatern.

UDUNE ja KAUNI LOOJANGUGA retk Audrusse.

Retk udusesse Audrusse. Retkele pani ilmataat punktiks värvika loojangu.