Merematk. Tähistamaks ....

 ...  poja pulma aastapäeva.

                                                  Lilled aknalaualt  -   ekstra ajatasin.


       Mõte teha retk muuli tippu turgatas pähe juba mõni päev tagasi. Täna saigi see teoks. 

 Hommikul kell 8.55  astusin rannajääle. Ilm oli hommikuselt üsna tuhm ja tundus, et ei ole lootustki,et taevalatern silapiiri tagant välja veereks. Muulile oli  kuhjunud jää, mis paiguti oli muljet avaldav.

Kaugel oli näha lähenevat laeva. Lootsin, et saan korraga pildile nii muuli rohe-valge tipusamba kui ka laeva. 20 minutit nobeda sammuga astumist ja olingi kohal.  Laev aga hoopis kaugenes. 

        Siis sai tehtud vajalik rituaal  -  pokaal punast veini tähtsa päeva puhul.
                                                                      MINI KÄSKIS

 Laev aga  oli hoopis  aja maha võtnud seal, kus laevatee käändus Kihnu suunda. Seal  oli toimetamas ka  kalamehi. Astusin aga edasi. MÕNUS oli. 

Muidugi ei seisnud laev minu auks. Tegelikult ootas ta teejuhti sadamasse.

              Ja minagi seadsin nina kalda poole. Sain ka oma tahtmise  -   laev  ja  muulitipp korraga pildile.  Tagasitee, kuniks jäine jalgealune lõppes, kulus 50 minutit nauditavat astumist. 

                                 Koduteel, pargis  tundsin, et vaja ikka kinnitust, et 
                                            kõik sai korralikult aetud, nagu kästud.

                                                                 SUJUVAT SÕUDU!


                          Kaks ja pool tundi terviseks.  Hea, et innustav põhjus oli.