Õitseaeg.

Uued linnuliigid minu kogus.

      2014. aasta 13-ndal jaanuaril ( maa sai valgeks eile ) hommikuse päikesetõusu ajal kohtusin rannas valgepõsk laglega.  84 LINNULIIK.  Üksinda oli ta arvatavasti terve öö seal lumises rannas olnud. Lennata ta jõudis, aga ta oli üksi.

 Maikuu on rikastanud minu linnualbumi viie uue liigiga.
Täna, 21. mail Leevikesse rattaga sõites, kuulsin lausa teepervel kõlavat laulu. Mõtlesin, et vaatan, ehk saan veelkord ööbiku pildile, sest ta tundus nii lähedal. Sõitsin sutsukese edasi, tulin rattalt ja hiilisin tagasi.  Ja  seal ta oli lausa lagedal. Laskis aga oma säravat ööbikuviit edasi. Tundus üsna värvikas. Sain oma klõpsu ära teha ja lendaski veidi kaugemale. Ja kaamerast vaatas mulle vastu hoopis  kena linnuke, aga mitte mingil juhul ööbik.

       Kodus uurisin tükk aega linnuraamatut ja leidsin, et see on punaselg-õgija, kes meisterlikult jäljendab teiste lindude laulu. Laul oli tal ikka tõsine ööbiku trillerdus.

       Eile, 20. mail Tammistesse sõites tegin minnes kaare mereranda pidi Maini. Rannaroostik oli tänu lehmadele kenasti rohetav, ainult üksikud vanad roovarred turritasid siin-seal taeva poole. Terve see roheline väli oli rõkkavat sidinat-sädinat täis ja all noorte rookasvude vahel käis vilgas sebimine.
   

  Seadsin end aiatraaditaha posti juurde passima. Olin juba kannatust kaotamas, kui lõpuks üks valvemeeskonnast asus vaatluspostile - vana kõrkja varrele. Ju ma olin saanud neile juba harjumuspäraseks. Ja saingi mõne klõpsu tehtud. Arvasin, et pildile sai rootsiitsitaja, aga kodus selgus, et kõrkja-roolind. Uus minu kogus taas.

Võrdluseks ka rootsiitsitaja.

         17. mail sõitsin Metsamalmistule  Raeküla parkmetsa kaudu. Papiniidus rannakarjamaa ääres veel pea olematu lehtkatteta metsikul õunapuult kostus rõõmsat laulurõkatust. Mulle jälle turgatas, et ehk saan ööbikust seniseist parema klõpsu. Kuigi sõitsin veidi eemale, tegi mu sebimine - rattalt maha, kaamera kotist ja lähemale hiilimine - linnukese valvsaks. Käest ja suure suumiga sain paar klõpsu - ja läinud ta oli. Paar ebateravat pilti siiski  lisan, sest linnuke oli tore ja täiendus minu kogule.

See on karmiinleevike.

Kuna ma aina üritasin saada pildile ööbikut, siis lisan oma senini parima tabamuse sellest laulumeistrist.

         Nüüd tunnen juba kaugelt hääle järgi ära õõnetuvi, kes tavatseb istekoha võtta ikka kõrgel puulatvades. Talutavalt teravat pilti ei ole senini saanud.  Aga teda on kuulda kaugele näiteks Politsekooli pargis, Tennisemaja ja Ühisgümnaasiumi vahelises metsarägas, Tammistes. Tema hüüd on kõmisev kuu, uu-uuo, uu-uuo! Meenutab öökulli ka. Välimuselt meenutab väikest jässakat  kaelustuvi. lühem saba, sinkjam põhitoon ja sulestikus puudub valge.
         Ei olnud mul ka õnne meriskitega, kes Tervise Veeparadiisi juures  niidetaval rohualal neljakesi  jalutasid. Pildil on nad selgesti määraja abil tuntavad.

Niisiis senised  77 + 5= 82 linnuliiki on minu kogus nüüd.

18. august - Matsi rannast  suurrüdi ja väiketüll.   kokku 84 liiki.

Iga kord mööda jaansoni rada aiamaale sõites ei saa kuulmata jääda käre krrääk-krrääk ja edasised helid. 16.06 2014. sain ta talutavalt pildile.
 See on rästas-roolind - minu 85 pildile saadud linnuliik.