Merematk. Tähistamaks ....

 ...  poja pulma aastapäeva.

                                                  Lilled aknalaualt  -   ekstra ajatasin.


       Mõte teha retk muuli tippu turgatas pähe juba mõni päev tagasi. Täna saigi see teoks. 

 Hommikul kell 8.55  astusin rannajääle. Ilm oli hommikuselt üsna tuhm ja tundus, et ei ole lootustki,et taevalatern silapiiri tagant välja veereks. Muulile oli  kuhjunud jää, mis paiguti oli muljet avaldav.

Kaugel oli näha lähenevat laeva. Lootsin, et saan korraga pildile nii muuli rohe-valge tipusamba kui ka laeva. 20 minutit nobeda sammuga astumist ja olingi kohal.  Laev aga hoopis kaugenes. 

        Siis sai tehtud vajalik rituaal  -  pokaal punast veini tähtsa päeva puhul.
                                                                      MINI KÄSKIS

 Laev aga  oli hoopis  aja maha võtnud seal, kus laevatee käändus Kihnu suunda. Seal  oli toimetamas ka  kalamehi. Astusin aga edasi. MÕNUS oli. 

Muidugi ei seisnud laev minu auks. Tegelikult ootas ta teejuhti sadamasse.

              Ja minagi seadsin nina kalda poole. Sain ka oma tahtmise  -   laev  ja  muulitipp korraga pildile.  Tagasitee, kuniks jäine jalgealune lõppes, kulus 50 minutit nauditavat astumist. 

                                 Koduteel, pargis  tundsin, et vaja ikka kinnitust, et 
                                            kõik sai korralikult aetud, nagu kästud.

                                                                 SUJUVAT SÕUDU!


                          Kaks ja pool tundi terviseks.  Hea, et innustav põhjus oli.

Algaval TULIKUKE aastal Tartus.

   

      Hommikul kell pool kaheksa sai astutud 12 tunniks lumetusse vihmasegu uidendavasse uttu. Mind see lumetus ja udu ei häirinud sugugi  -  andis päevale hoopis omapärast vürtsi.  Siht  - Eesti Rahva Muuseum, Tartu.  Oli põhjust soovida head uut aastat, sest algas hiina kalendrile põhinev  Tulikuke aasta.

Tartu keskväljaku jääskulptuur

Muuseumis

Raadi võttis meid vastu  uduhallis. Kõik oli kaetud sädeleva jäise korraga . 

Giidi ladusa ja sisutiheda  jutu saatel sai muuseumile tiir peale tehtud. `Huvitav oli, eriti  püsinäitus “Uurali kaja” ja Ajarada. Jalutuskäik piki Ajarada on kui teekond, mis viib kokku paljude eri aegadel siin maal elanud inimestega ning lubab osa võtta nende igapäevastest toimetustest.

 

Ajarajal on palju huvitavat, millesse sügavamalt süvenedes lippab aeg tundides.

President L. Mere satelliittelefon.

Väga huvita oli jutt ja praktika kõrioreli  ( valmistas Jaapani professor) juures.

Huvitav oli ka võimalus valida eri instrumentidel vaibamustreile vastavat muusikat.

Ohh! Seal on palju-palju, millesse  aega matta, aga selleks peab ikka ise kohal olema. Kui võimalus avaneb, olen valmis seal veel  valitud kohtades pikemalt peatuma.



Mõnusat täiendust elamuste rikkasse päeva tõi udune, 
aga veel jõulutuledes linn, minu ülikoolilinn.

                  WERNER

Foto  Silvia Saard

Kodus oli tuba kütmata, aga sooja teki all oli mõnus päevale tagasi mõelda. On tänagi.