...ja ikka leidub võimalus öelda - esimest korda - kuigi tundub, et pikkade aastate jooksul oleks nagu juba kõik lähiümbruse rajad ja paigad üle käidud. Täna astusin Papiniidu silla juurest mööda jääd Sindi poole. Tunnike kadus nagu niuhti. Suuskadel olen vist paaril korral 80-ndate algupoole Pärnu-Sindi suusamatkal käinud.
Hommikul otsustasin, et viskan Tammistes oma marjamaale pilgu peale. Päike hakkas tõusma siniselgesse taevasse. Juba tuttav, ega midagi erilist pildile ei püüa. Papiniidu sillal vaatan - tõusvale päikesele hakkavad ette kasvama uduvaalud. Ohh ja ahh! See oli nii lummav. Imesin endasse seda lummust ja mahedaid värve nagu kuiv käsn.Varjundid vaheldusid iga hetkega. Kõike seda väljendavat pilti valida on raske.
No comments:
Post a Comment