Otsingul: Mõningaid hetki hansapäevadelt.

Hansapäevad - see on iga-aastane rahvamasse liikuma panev üritus suvepealinnas. Kui suvehommikul kuke (kukkede) reibas kiremine mind kesklinnas äratab, siis - Aaa, täna algavad hansapäevad.
Varahommikune tiir Munamäele ja Vallikääru. Kõik nii värske, aga pisut unisevõitu.

Tema see hommikused fanfaarihüüud kõlama panigi.
Mõnuga ja täiest kõrist.

Kogu loomaaed oli ärkamas, ainult karjapoiss ei kuulnud midagi.

Staap oli kohal vist juba enne kukke ja koitu.

Kuna mul oli just linna päev, siis sattusin isegi avamisele. Rongkäigu peaks olid tõmmuruuge ja valge ratsude paar. Elasin terve tee Raehoonest Munamäeni kaasa valgele ratsule, sest tema oli esimest korda sellise lärmi ja melu keskel. Vapper oli ka kaunis ratsur.

Oli päris erutavaid tiire ja hüppeid, enne kui taas raekoja ees seisti.
Küllap neil kahel on ikka tugev side.
Sosistati ja paitati ja rongkäik trummide ja lärmi saatel läks liikuma.

Olen näinud kaunilt soengusse seatud lakkasid, aga nii kaunist sabasoengut nägin esimest korda.

Sokuhärra oma kena saatjaga käitus igati väärikalt.

See väike härjavärss oli esimest korda astumas, köiejupp kaelas. Astus aga vapralt, vahete-vahel anti põlvega pisike müks.

Orkester oli väärikas, eriti trummar. Rongkäigus oli palju kirevaid ja kauneid kostüüme. Igaüks tegutses ja toimis vastavalt oma ajastule ja rollile.

Rae ees lennutati õhku kollane nool. Ja kohas, kuhu see maandus, võis vanade tavade kohaselt linna rajada või pidu püsti panna. Nool leiti Munamäel hansalinnu pesast. Nüüd oldi kindel, et pidupaik õiges kohas.

Kuna lähimaist kontserdipaigust õigest suunast tuul tõi rütmid koduaknast sisse, siis kontserte istuma ja kuulama ma end ei seadnud. Ainukene, kus ma pikemalt peatusin, olid neiud, kes veidi arglikult aga vapralt musitseerisid.

Laupäeva varahommikul tundus kukelaul eriti tugev ja mitmehäälne. Kui mööda sõitsin, oli kukkesid siginenud juurde kümme - igaüks eri tõugu. Kõik kenakesti kastides, kõrvuti ja kastide kohal suurelt - kukekuninga valimine. (Valijate vahel tuli loosimisele lambanahk.)

Naaberaia kukk aga jalutas uhkes üksinduses Munamäe nõlval. Oli tükk tegemist kuni ta võrku jäi ja taas oma kanakeste juurde sai.

Oli muidki huvitavaid silmi, mis sulle võrgusilmade vahelt otsa vaatasid.

Melu oli palju, rahvast palju, autosid palju, vaat et pressivad lausa uksest sisse.

Tegevust jätkus mujalegi. Väikeseid jalgpallureid olid kõik rannalähised väljakud täis.

Rannaliivale olid meisterdatud liivaskulptuurid, mida öine vihm oli räsinud, Pühapäeva hommikul oli enamus viimistletud, kuigi kurjad tungid olid juba mõndagi rikkunud.