Aeg lendab, aga veel kiiremini kasvavad lapsed.

       Nädalavahetus on aeg, kui tööinimestel on aega telefonitsi või täies suuruses ja eheduses läbi põigata.
Nii ongi süda rahul teadmises, et kõigis peredes edenetakse hästi ja asjade kuluga ollakse rahul, et tegemisi jätkub kuhjaga.
        Minul on aega nüüd samuti aega meenutada ja võrrelda. Kui oma poisid kasvasid ja sirgusid oli rõõmu ning elevust nende uute oskuste ja eneseväljenduste üle kindlasti sama palju või rohkemgi kui lapselaste puhul  -  aga kahjuks kiire  elutempo ja aeg on nende detailset ehedust ähmastanud.  Väga hea, kui nüüd suurte noormeeste ja ühe kena neiu kõrval on poolteistkümne aasta võrra noorem armas väike tirts. Kuu või poolteiseste pauside järel kohtudes imestad - küll see laps võib ikka kiiresti sirguda, eriti tema oskus end väljendada ja mõista, mis tema ümber toimub.
        Nii oligi nädalavahetusel mul rõõmus kaaslane, kes minu aega sisustas. Ikka kõlas heledahäälne hõige -
tule, tule tuppa! tule välja!

Ikka kõlas heledahäälne kutse  -  tule, tule tuppa! tule välja!
tule, tee kiiga-kaaga!  See oli memme kiiktool, mis eriti meeldis.

       Klotsidest torni ehitamises oli kindel loogika ja oma soov.
 Endise ei taha asemel kõlas - ei soovi. Küsimine käis väga armsa hääle ja silmasäraga  -  palun anna!





       Emme-issi said omatahtsi tiirutada. Ja Kessu sai sõime tarvis uue kleidi. Oi, kui väga selles väikeses tüdrukutirtsus lõi seda proovides välja naiselik edvistav edevus! Enda aadressil kuuldud - eputrilla talle vist väga meeldis, seda popises ta oma ette korduvalt ja korduvalt , hääletult, ainult huuled liikusid, endal väga maias ilme näos. Juhuslikust näppu sattunud paelast sai juustesse väike tutt tehtud. Vaat sellest ei tahetud enam loobuda. Ja peegli ees lõid ikka silmad särama. Ja vanaema sai ikka matsuga musi ja kõva kalli.

Pere vanim ( kahe ja poole kuu pärast 99 )
ja praeguse seisuga noorim ( kuu pärast
kahe aastane ).

Õues on samm ikka tõtlik, sest igale poole peaks ju jõudma. Siis tuleb ka hea uni.

Kui küsid  -  kuidas magasid?,
siis vastus on  -  hästi magasin.
Kuidas  emme magas?
Hästi magasin.
Aga kuidas issi magas?
Hästi magasin.

Temaga ei ole enam hetkekski igav. Kerttu Liisiga on nüüd mõnus  - kõik oma soovid oskab ta sulle selgeks teha. Enam pole titekest.

 Aga väljas on praegu libe-libe. Ja   juhtus ka valus äpardus, mis pisara silma tõi. Lõuale jäi kriim ja huul muutus üsna paksukeseks. Varsti asi ununes. Kui aga meenus, siis muutus hääl jälle värisevaks ja õrna häälega tuli -  sain kolaka. ( Issi-emme öeldud sõna oli meelde jäänud).

Ja siis jälle igaüks oma koju, sest homme taas kes tööle, kes kooli, kes sõime.

Varsti ju sünnipäev.
Siis kohtume taas.