Õhtul vaatad ja hommikul kuulad ilmateadet ja ikka oled pettunud. Ikka külm ja päikesel ei ole jõudu lund ja tänavate jäist katet vähendada. Hing ihkab juba laienevaid lagedaid maalappe, kust kevadiste sibullillede tipud valguse kätte trügivad. Tahaks juba kevadiselt toimetada aias ja peenramaal. Raadio ütles, et juba esimesed lõokesed, kuldnokad ja sookured kohal. Vaesekesed. Öösiti 14 ja enamgi ( täna öösel madalaim 26,7 ) miinuskraadi ja musta maapinda olematult.
Võtsin kätte oma märkmed ja need rahustasid minu kärsitust - pole sel kevadel enne pööripäeva kunagi veel erilist jõudu olnud.
2007-ndal oli ta haruldaselt varane. 20. märtsil oli lilleaed juba puhas ja lumikellukesed ning krookused õieehtes, teised sibullilled aga lükkasid oma päid iga päevaga rohkem ja rohkem taeva poole. 25-ndal märtsil oli 14,3 kraadi sooja. Lumed ja tuisud ei tulnudki enam kimbutama.
Üldiselt ikka alles aprilli teisel nädalal saab juba lahedamalt toimetada,sest kevadel jõud käes. Aga 2003. ja 2006.aprilli alguses oli maa lumine ning veel 10. aprillil sadas lund ja tuiskas. Paiguti tekitas see jõuluse tunde.
Eile astusin mööda jõge neli kilomeetrit ülesvoolu. Ilm päikseline. 8-9 km mõnus ring andis taas päevale sisu.
Jõgi ja meri tugeva jääkatte all, kalurid ametis. Paar päeva tagasi avati uuesti jäätee Kihnu.
( 2009. aastal olid 1.aprillilgi veel kalamehed jõe- ja merejääl.)
Kõik korstnad - kõrged ja madalad - tossavad.
Jõekaldal olevas kopra kodus annab elumärki ainult tugev härmatis õhuaukudel.
Siiski leidsin kraavikes ühe väikese laigu lahtist vett, kus vesi elavalt vulises.
No comments:
Post a Comment