Wednesday, March 27, 2013

Tähtpäevalised.



       


 26. ja 27. päev  tõusevad  märtsikuus  meie peres  oma  tähtsuselt teistest  kõrgemale . Neil  päevil  on tervelt  neli  sünnipäeva.






        Igal aastal on nad omanäolised  -  kord võiks varjuliselt ja päikesepaisteliselt metsaservalt korjata kimbukese sinililli       ( 2012 )












.... kord ei  lumikellukestki.

Sellel aastal ainult väga päikesepaistelise  seina ääres, kuhu lillesõbrast perenaine ei kuhjanud suuri lumehangesid, pistavad esimesed oma ninanuppe mullapinnast.
    









          Märts on sel  aastal olnud valdavas enamuses päikeseline. Taevas põleb kaunilt nii hommikuse päikesetõusu kui ka õhtuse loojangu aegu.  Ööd on kärtskülmad, päevane päike on alles viimastel päevadel lumevallide  lõunapoolset külge hõrendama hakanud. Keskmise arvutajad ütlevad, et märts on selle talve külmima keskmisega. Üleeile oli jõejää veel kalameestest kirju, mere jääl samuti, isegi autosid oli. Silmipimestav lumevalgus vaatab kõikjalt vastu. 






         Aias on lillepeenardel hanged 30-40 sm paksud.  ( 2012. 25. 03. Peenrad puhtad ja kobestatud.) Ühtlaselt jäine ja sile kord katab veel pea kõiki kergliiklusteid. (Möödunud aastal oli juba rattaga tiirutatud nii Tammistes kui ka Leevikeses.)  Märts on olnud üks suur ja pikk ootuse kuu, kus iga päev otsid pikisilmi märgatavamaid kevade märke.




           Eisesse päeva mahtus nii palju. Hommikul tihe udu ja kaunisti kumav päikesetõus läbi selle. Veidi hiljem olid juba puuladvad, eriti kased kauni valge härmalooriga kaetud. Siis selge sinine taevas, siis päikesepaistes tihe lumesadu  -  lühiajaline  -  mis kattis valge udusulgse korraga kõike. Ja samas oli ta haihtunud.
       




          



 Tänane varahommikune tiir kalmistule süvendas teadmist, et sellel aastal on märts kindlalt lõpuni lumevaibaline.







Kuna rattaga veel ei riskinud, lapsed on ära keelanud, siis seiklesin esmakordselt Pärnu uuenenud bussiliikluses. Tulemus - sai tehtud kenakene jalgsimatk. Ja ma olen rahul.








Varahommik, varjud pikad.
Juba 17 aastat süütan sünnipäeva küünla siin, Raeküla mändide all.








        Aga kevad ei jää kuhugi, ta veidi hilineb. Rästad  alustavad juba hämaras, (eile 4.45 ) koidu ajal lauluga oma lembesignaalide vahetamist. Täna kuuldus selgeid viiditamisi kaseladvast. Mõtlesin, et kuldnokk, aga ikka rästas. Tal on nii meeldivalt kõlavad viisikeerud.






       Täna saab pere noorim  -  Kerttu Liis kahe aastaseks. On ka priiuse põlistamise päev.


No comments:

Post a Comment