Looduses on veel kevadist värvierksust vähe. Lume alt vabanenud luitunud rohi ja lehepraht on jalge all tooniandev. Veel ei ergutanud silma sinilill, isegi paiselehte ei tabanud õigel hetkel märgata. Küll aga kase ja pajude ladvatoonid on juba ergastumas.
Mööda lume-pori segust metsateed Tellingumäele astudes aga lustis päikesesooja ja varise männimetsa veerel hulganisti kollaseid liblikaid.
Verev karikseengi sattus vaatevälja.
Tellingumäe 24 meetrise vaatetorni jalamini jõudmiseks tuleb astuda 120 astet tõusvas joones ja siis ronida teist 120 astet vaatetorni tippu.
Vaatetornist avaneb maaliline vaate Mustjõe luhale ja Lätile koos iseloomulike vanajõgedega. Kevadeti paisuvad Mustjõgi ja Koiva oma alamjooksul kilomeetrite laiuseks veeväljaks, ujutades üle niite, põlde ning taluõuesid. Sellel aastal tõusis vesi 4,37 meetrit, mis on veidi rohkem kui 2010 aasta kevadel.
84 km pikkune Mustjõgi (valgala 1790 ruutkilomeetrit) saab alguse Karula rahvuspargist ja suubub Lätimaale Koivasse.
Seekord jäidki kanuud meie ootama. Oleks ikka vahva küll olnud, aga aeg pani võimalustele piirid.
Kena liivatee on veepeidus.
Linnud olid vist kõik oma pesa ja peremurede kütkes. Oli kuulda ronka ja rähni ning muid sidinaid-vidinaid. Livavästrik mõtiskles stoilises rahus keset veevälja üksikul kivinukil.
Taheva mõisapargis ja puuviljaaias oli omaette vaatepilt.
Puud olid kaetud lopsaka samblikukasukaga.
Alt üles vaade kunagises tornehitises.
Viimane peatus enne Kilingi Nõmmet Allikukivi koopa (33 meetrit pikk ja 2,7 meetrit kõrge) juures.
Päev kaldus juba õhtule.
Tore pildistamisreis ja toredad ning kvalteetsed pildid Vaikel.
ReplyDelete