Märtsikuu oli küll kõige päikesepaistelisem peale 1961. aastat ( päikesepaistet jagus 242 tunniks , aastate keskmine on olnud 122 tundi ), aga ka väga külm ( viimati oli sama külm keskmine 1987. aastal ).
Täna käisin luurel. Rattaga Tammistes. Varasemail aastail sai esimesed sõidud tehtud juba märtsi keskel. Tiir sai tehtud, kuigi 1/3 Jaansoni rajast oli päikese poolt karestatud jäärada. Jõgi oli täis kalamehi. Neid tuli aina juurde. Näha oli, et neil oli tegu kaldaäärsest vesisest ribast üle pääsemisega. Öösel oli külma -8 ja pilvine taevas ei lase õhul üle nulli soojeneda.
Tammistes on kõik paksu lumevaiba all, ainult kraaviperved hakkavad paljastuma. Sellel aastal on vett vaid kraavide põhjas. Tavaliselt on see pea üle kallaste.
Suurvett ei tõota. Arvatavasti läheb kiireks, kui soe saabub.
Tahaks saada ka pildile midagi värsket. Ikka kipub selleks olema midagi jäist ja valgevõitu.
Voolavat vettki on raske leida. Kõikjal ikka jää ja jää.
Koprad on juba liikumas ja toidulauda varustamas.
Kavalad ja targad on nad. Leidsin kavalasti peidetud ava jääservas, kust sai mõnusasti võimsasse pajutüvve hambad sisse lüüa.
Pesakastid on ootel. Neisse piilutakse aina agaramalt. Ühele neist tundub kindlalt olevat pilgu peale pannud puukoristaja, kes vilkalt sisse ja välja lipsas.
Minu koduakna taga oleva männi oksale on varesepaar pesa tegemas. Mõtlen, et kas anda neile märku, et meie naabrus tõotab tulla mõlemile rahutu. Minul oleks huvitav arvuti taga istudes jälgida nende elu ja toimetamisi. Aga kui lapsed pesas, algab varahommikul häälekas elu, Plekk-katus on nagu trumm, mis nende toimetamisi võimendab.
Kuna olen varase hommiku imetleja - ma vist ei häiri nende pesaehitust.
No comments:
Post a Comment